Eesti riik on saja ühe aastane.

Eesti Vabariigi väljakuulutamine

20. sajandi alguses oli Eesti Venemaa osa. 1917. aasta algul läks Venemaal võim Ajutise Valitsuse kätte. Eestlased otsustasid segadusi Venemaal kasutada oma õiguste suurendamiseks. Nõuti, et kohalik omavalitsus läheks rahva poolt valitud Maapäeva kätte. Ajutise Valitsuse mõjutamiseks korraldasid Peterburis elavad eestlased ja eesti sõjaväelased sinimustvalgete lippude all võimsa rongkäigu. Peagi andiski Ajutine Valitsus järele ning rahva poolt valitud Maapäev alustas tööd.

Segadus Vene riigis suurenes. Enamlaste juht Lenin, kes tegutses Saksamaa salajasel toetusel,  kutsus rahvast üles Ajutist Valitsust kukutama. Eestlased jätkasid samal ajal organiseerumist ning alustasid oma armee loomist.

 

1917. aasta sügisel vallutasid sakslased Eesti saared. Jaan Tõnisson teatas, et tekkinud olukorras ei jää eestlastel muud üle kui asuda taotlema täielikku iseseisvust. 1917. aasta oktoobri lõpus läks võim Venemaal enamlaste kätte. Samasugused sündmused toimusid ka Eestis, kus võim läks Vene sõjaväe toetusel kohalike enamlaste kätte, kes ei tahtnud Eesti iseseisvusest midagi kuulda. 15. novembril 1917. aastal kogunes Maapäev erakorralisele istungile, mis kuulutas Maapäeva kõrgeimaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali, kuid sellest polnud enam kasu, sest ajaloolised otsused olid juba tehtud.

Enamlaste võim Eestis jäi lühikeseks, sest 1918. aasta veebruaris alustas Saksa sõjavägi pealetungi ning peagi tungisid nad Eesti mandrile. Eesti armee juhid sõlmis sakslastega rahu. See kiirendas enamlaste väljatõrjumist Eestist.

 

Tekkinud olukord sundis Maapäeva vanematekogu kiirustama iseseisvuse ametliku väljakuulutamisega. Oli hädavajalik teha seda enne, kui Saksa väed vallutavad kogu Eesti. Vanematekogu kiitis iseseisvuse manifesti heaks ja see levis kiiresti üle Eesti.

24. veebruaril 1918. aastal õnnestus Päevalehe trükikojas manifest ära trükkida. Iseseisvusmanifestis kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks Vabariigiks. Korraldav võim anti Päästekomitee kätte, mille liikmeteks olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Karl Konik.

Rahvas kogunes Tallinnas Reaalkooli juurde, kus Päästekomitee pidas istungit. Konstantin Päts, kelle Päästekomitee oli nimetanud Ajutise Valitsuse peaministriks, luges rahvale ette iseseisvuse manifesti. Järgmise päeva varahommikul kerkis Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp.

 

ajutine valitsus – lühikest aega tegutsev valitsus

enamlased – kommunistid

Maapäev – Eesti ajutine valitsus

 

erakorraline = mitte plaanitud       kukutama = võimult eemaldama

hädavajalik = väga vajalik                rongkäik = demonstratsioon

iseseisev = sõltumatu                       sõjavägi = armee

kerkima = tõusma                             võimas = väga suur

 

  1. Milline sündmus Venemaal aitas kaasa Eesti iseseisvumisele?
  2. Mis aastal loodi Maapäev?
  3. Miks oli vaja iseseisvuse väljakuulutamisega kiirustada?
  4. Millal ja kus trükiti Eesti iseseisvuse manifest?