Vabadussõda
1918. aasta sügiseks oli Punaarmee Eesti piiridele toonud suured jõud. 28. novembril 1918 langes Narva Vene vägede kätte. Algas Eesti vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu.
Üksteise järel langesid vaenlaste kätte Võru, Rakvere ja Tartu. 1919. aasta jaanuari alguseks jõudis rinne vaid mõnekümne kilomeetri kaugusele Tallinnast.
Noore Eesti armee olid korraldamata, puudulikult relvastatud ja mis kõige hullem – osa sõjameestest ei uskunud, et Eesti riik püsima jääb.
1918. aasta lõpul sai Eesti vägede ülemjuhatajaks noor kindral Johan Laidoner, kes asus energiliselt tööle. Eestile tuli appi Inglise laevastik. See tõstis eestlaste meeleolu, tagas kaitse merelt ja tõi kaasa moodsat relvastust. Soomest tulid appi vabatahtlikud.
Rinde tagalas organiseeriti uusi vabatahtlike väeüksusi – Viljandis koolipoiste skaudipataljon, Tartumaal leitnant Julius Kuperjanovi tugev löögiüksus. Admiral Johan Pitka juhtimisel ehitati mitu „soomusrongi”.
1919. aasta jaanuari algul panid eestlased Punaarmee pealetungi seisma ja läksid üle vastupealetungile. Enne kui Punaarmee juhtkond jõudis arugi saada, oli tagasi vallutatud Tapa ja Rakvere. Erilist hirmu tekitasid vastastes eesti soomusrongid, mis sügavale vaenlaste tagalasse tungisid.
Narva kaitseks koondas Punaarmee Sinimägedesse suured jõud. Eesti laevastik tuli aga nende selja taga maale ja vabastas Narva.
Samal ajal suundusid soomusrongid Lõuna-Eestisse ja koos Kuperjanovi partisanidega vabastasid Tartu. 1919. aasta jaanuari lõpuks jõudsid kuperjanovlased Valga lähedale Paju mõisa alla. Punaarmee oli Paju kaitseks toonud ülekaalukad jõud. Sellele vaatamata otsustas leitnant Kuperjanov rünnata. Kohe lahingu algul sai Kuperjanov ise surmavalt haavata. Koos kohale jõudnud soome vabatahtlikega õnnestus käsitsivõitluses mõis siiski vallutada. Paju lahing otsustas Valga saatuse. Seejärel langesid eestlaste kätte Võru ja Petseri.
2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping, millega lõpetati Vabadussõda. Lepinguga määrati kindlaks Eesti Vabariigi idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust.
soomusrong – hästi relvastatud sõjarong
rinne – joon kahe sõdiva armee vahel
väeüksus – armee osa
lahing = sõja osa meeleolu = tuju puudulikult = halvasti vallutama = üle võtma
- Millal algas Vabadussõda?
- Millal sai Laidoner Eesti vägede ülemjuhatajaks?
- Millal toimus Paju lahing?
- Millal kirjutati alla Tartu rahuleping?
