Mis on kolm kõige kasulikumat nõuannet?

Hüva nõu

KIRJUTA! KIRJUTA! KIRJUTA!

Mida rohkem kirjutad, seda paremini rääkima hakkad. Tasub meeles pidada ka tõsiasja, et käsitsi kirjutatades jääb kõik palju paremini mällu kui nutiseadmetel klõbistades. Nii et kui õpetaja unustab järgmiseks tunniks kirjatöö anda, vali ise õppetükist teema või kirjuta lihtsalt päevikut. Õpetaja kindlasti rõõmustab.

 

TAASKASUTA!

Võtmesõna ka keeleõppes. Ole žonglöör, kes pallide asemel viskab õhku häid väljendeid. Ära konstrueeri oma enda keerulisi keelendeid, žongleeri tuttavate fraasidega. Muuda õppetükkide kasulik sõnavara aktiivseks. Õpikus on kümneid häid väljendeid igaks elujuhtumiks.

 

ÕPI PÄHE!

Teadusuuringud on vana hea päheõppimise jälle ausse tõstnud: aju saab treenida nagu lihaseid. Seega on eestikeelsete väljendite, tekstide ja luuletuste päheõppimine suurepärane mälutreening.

 

VÄLJENDU LIHTSALT JA LÜHIDALT!

Lihtne on ilus kehtib ka eesti keele puhul. Eestlaste suhtlusstiil on suheliselt konkreetne. Eriti kirjalikus tekstis väldi sõnakordusi ja üleliigseid sõnu. Järgi tuntud ütlemist ja ära tee tühje sõnu. Teadlased väidavad ka, et lühikesed laused annavad mõtteid edasi tunduvalt selgemalt kui pikad.

 

HARJUTUSI TEE KODUS!

Või kohvikus või lennujaamas. Kirjuta vastused vihikusse, mitte õpikusse. Paranda värviliselt, iseenesestmõistetavalt õpi harjutused selgeks. Tunnis loeme neid paarides ja puhtast raamatust. Nii on see nagu minitest – mida tead ja mida mitte. Vastused on õpikus olemas – mis mõtet on neid tunnis lihtsalt maha lugeda.

 

ÄRA STRESSA! NAERATA!

Kui õppimine läheb igavaks ja tundub, et eesti keel lihtsalt ei saa kunagi selgeks, naerata ja kiida ennast selle eest, mida juba oskad. Ole positiivne, varu kannatust! Loobu perfektsionismist, naudi eesti keelt. Kasuta huumorit, fantaasiat, mängi sõnadega. Ära hoia kramplikult tõesti kinni, lase mõtetel lennata.

 

HOIA ÕPIK PUHAS!

Ära kribi uute sõnade tõlkeid õpikusse. Nii saad ka ülehomme või nädala pärast kontrollida, mis on sulle meelde jäänud ja mis ei ole. Õpikus on päris põhjalikud sõnastikud, enamik uusi sõnu on seal ju olemas. Kodus ning ka järgmises tunnis on hea puhtaid tekste üle lugeda, et ununenud sõnad välja sõeluda.

 

ÕPI NAGU LAPS!

Rakenda kõiki meeli, võta appi oma keha, ka tunnis kasutage liigutusi, žeste, koputage rütmi, tehke joogat. See loob mõnusa meeleolu ja maandab pingeid. Ära pabista, kui paistad pisut lapsikuna.

 

LOE NII PALJU, KUI SUUDAD!

Lugedes tekib keeletaju. Naudi lugemist, pole ju vaja kohe iga üksiku sõna tähendust sõnastikust otsida. Kiika sisse L nagu lugemikku, seal on hea valik lühikesi tekste Eesti kirjandusest.

 

MÕTLE EESTI KEELES!

Eriti kui kulged üksi, kõnele iseendaga. Leia alati võimalus keelt praktiseerida. Ära looda, et eestlased võõrastega rääkima hakkavad või et nad kellelegi rõõmust kaela langevad. Ole ise julge, astu juurde ja alusta vestlust.

 

K nagu Kihnu, lk. 6