Ja eestlased on muidugi metsausku ja seeneusku ka.

Religioon Eestis

Eesti Vabariigi Põhiseadus ütleb, et Eestis ei ole riigikirikut. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Igal inimesel on vabadus täita usutalitusi, kui see ei kahjusta tervist ja ei riku avalikku korda ega moraalinorme.

2012. aasta rahvaloenduse andmetel tunnistab üht kindlat usku 31,8 inimestest. Kõige sagedamini öeldi usuks luterlane (13,5%) ja õigeusklik (12,79%). Neile järgnesid baptistid (0,54%) ja katoliiklased (0,51%). 0,33% vastanuist tunnistas end mittekristlike traditsioonide järgijaiks. Neist kõige enam (0,12%) oli islamiusulisi, ning taara- ja maausulisi (0,09%). 34% ütles end olevat usu suhtes ükskõiksed, 6,1% tunnistasid end ateistideks.

Suurimaks kirikuks Eestis on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik – seda nii koguduste arvu kui liikmeskonna poolest. Teisel kohal on õigeusk. Praegu eksisteerib Eestis kaks õigeusu kirikut – Konstantinoopoli Eesti Apostlik Õigeusu Kirik ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. Neile järgnevad suuruselt Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit ning Rooma-Katoliku Kirik.

Eestis tegutseb Eesti Kirikute Nõukogu, mis on Eesti kristlike kirikute ja koguduste liitude organisatsioon. Sinna kuuluvad 10 kirikut või kogudust.

Eestlaste oma usud taarausk ja maausk

Taarausu õpetuse aluseks on tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus, et arenemine sünnib praegu ja kestab tulevikus. Sellest veendumusest lähtub ka kinnitus:

Mina usun homsesse päeva. Mina usun, et homne päev on parem tänasest. Mina usun, et homne päev on parem tänasest, kui ma ise selleks kaasa aitan. Taara avitab!

Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnistada ainult ühte jumalat. Eestlased nimetavad teda Taaraks.

Maausk on Eesti põlisrahva – maarahva – ainus oma usk. Maausku pole kunagi keegi loonud, see on tekkinud ja muutunud sellel maal paljude põlvkondade jooksul.

Maausu aluseks on teadmine, et kõigel – tähtedel, kuul, päikesel, ilmal, veel, tulel, maal ja üldse kõigel, mis on, on hing. Inimene on vaid üks paljude hingeliste seast. Meil koos kivide, taimede ja loomadega on üks ema – Maaema. Meie rahva arvates on kõigel vaimne mõõde, mis võib avalduda hinge, haldja või jumalana. Maa on jumal, äike on jumal, vesi on jumal, tuli on jumal…

Elu ei lõpe surmaga, vaid jätkub teises ilmas, sealpool Toonela jõge. Surnud omaksed ei lahku meist jäädavalt, vaid tulevad teatud pühadel päevadel tagasi. Nii hoiavad elavad ja surnud kokku ja nii on meid rohkem. Paljud eesti kultuuritegelased määratlevad ennast maausulistena.

avitama (murdes) = aitama              omaksed = pereliikmed

edenemine = edasi arenemine         tõekspidamine = arvamus, arusaam

lähtuma = algust saama                    veendumus = kindel arvamus

Print Friendly