Helge, huvitav, süsteemne, konkreetne.

Õpiku tutvustus

 

EESMÄRGID

  • Pakkuda õppijaile mõnusat ja mitmekesist keskkonda eesti keele harjutamiseks.
  • Vähendada õpetaja ajakulu tundide ettevalmistamisel.

 

SIHTRÜHM JA MAHT

  • Mõeldud õppijaile, kes on B1 eksamil saavutanud vähemalt 85-90%.
  • Õpiku alguses olev Väga lihtne test näitab kiiresti ja tõepäraselt õpilaste taset. Et õpikut nautida ja sellest maksimaalset kasu saada on vaja testis vähemalt 80 punkti.
  • Sobib terveks õppeaastaks.
  • Minimaalselt 200 akadeemilist tundi, koos lisamaterjalidega sobib ka 250tunnisele kursusele.

 

KURSUSE ÕPPEKEEL

B2 kursusel õppijate emakeelt ei kasutata. Uusi sõnu, väljendeid ja grammatikat seletame ainult eesti keeles ja eesti keele kaudu. Vajadusel tõlgime üksikuid abstraktseid mõisteid.

 

METOODILINE ALUS

  • Kommunikatiivne keeleõpe.
  • Leksikakeskne õpetus, s.t. põhimõte, et leksika on primaarne ja grammatika on sekundaarne. Rõhk väljendite omandamisel ja kinnistamisel. Ehk lühidalt – fraasiõpetus.

 

ÜLESEHITUS JA SISU

  • Järg õpikule E nagu Eesti (A1+A2+B1) 2015.
  • 15 õppetükki.
  • Kordamistund iga viie õppetüki järel.
  • Üle 300 harjutuse. Eraldi töövihikut ei ole – õppijale odavam ja pole ka, mida koju unustada.
  • Õppetükke ei pruugi järjest õppida, aga sel juhul pole kordamistundidest maksimaalset kasu.
  • Sissejuhatavad leheküljed õpiku alguses. Neid pole vaja kasutada järjest, jagame mitme tunni peale.
  • Eesti asi – kultuuri, loodust ja ajalugu tutvustavad leheküljed.
  • Kordamistestid. Ei ole kerged, aga pakuvad õpilastele must-valgel peegeldust oma tegelikust keeleoskustest.

 

SISSEJUHATAVAD ÜLESANDED

  • Õppetüki alguses 1–2 sissejuhatavat ülesannet või küsimust. Need loovad meeleolu, aitavad õppijatel tunni lainele lülituda ning on eelhäälestuseks teemale.
  • Ülesanded on mõeldud paaristööks. Üldjuhul on tegemist vaba vestlusega.

 

ÜTLE TEISITI!

  • Üks olulisemaid ülesandetüüpe õpikus. Esineb nii tekstide järel kui ka harjutustes.
  • Aktiviseerib sõnavara ja arendab ümbersõnastamise oskust.
  • Variandid: 1) nõrgemas rühmas võivad õpikud kontrolli ajal lahti olla, väljendite otsimisel demonstreerivad õppijad kiiret orienteerumist tekstis ja sellest arusaamist; 2) tugevamas rühmas on õpikud kontrolli ajal suletud. Paralleelväljendite õppimine paneb hea aluse parafraseerimisele, mis on võõrkeeles suheldes kadestamisväärne oskus.

 

KIRJUTAMISÜLESANDED

  • Ilma intensiivse kirjutamiseta ei toimu hüpet B1-lt B2-le. Kirjutamine arendab tugevalt ka rääkimisoskust. Igas õppetükis on mitu kirjutamisülesannet, valik on suur.
  • Õpetaja vigu ei paranda, vaid joonib need alla. Õpilased parandavad ise vead ja esitavad tööst teise variandi.

 

TEGUSÕNAD

  • Õppetüki lõpus TS kastis on uued tegusõnad. Neid kõiki on vaja aktiviseerida.
  • Paaristöö: õppijad kontrollivad koos, kas kõigi sõnade tähendus on teada, küsivad õpetajalt, kui kumbki ei tea.
  • Individuaalne töö: õppijad leiavad tegusõnad õppetüki lehekülgedelt, jätavad meelde vastavad väljendid (siin lisaks veel kasutegur: tegusõnade otsimise käigus jääb silma ka muu sõnavara).
  • Õppijad kirjutavad vihikusse iga tegusõnaga fraasi või lause.

 

KEELETARK

  • Tark lind vares õpetab õpikus grammatikat. Baasgrammatika on B1 tasemel juba õpitud, nii et B2 kursusel toimub peamiselt grammatika süstemaatiline kordamine ja fraasides kinnistamine.
  • Väldime nn käänete tabeleid (sh asesõna, arvsõna jne). Põhjus: mitmed vormid on haruldased ja väga piiratud kasutusega. Mõelgem, mitut lauset või väljendit on eestlasedki võimelised moodustama vormidega minuni, minuks, kolmeta, viiena, kelleta jne. Näitelaused seletame tunnis lahti. Nii selgubki vastava grammatilise vormi tähendus ja kasutus.
  • Keeletarga leheküljed on õppetüki teemaga vaid kaudselt seotud, neid sobib kasutada vastavalt vajadusele.

 

HARJUTUSED

  • Esimene alati kuulamisharjutus – audio või video telest/raadiost. Osa lühemad (4-5 min), osa pikemad (10-11 min).
  • Harjutusi teeme ainult kodus (vastused õpiku lõpus), et mitte tunnis aktiivse suhtlemise aega raisata.
  • Tunnis kontrollime harjutusi paarides ja puhtast õpikust. Kõik õpilased aktiivselt kaasatud, pole aega kella vaadata. Siit ka põhjus, miks õpilased ei kirjuta vastuseid õpikusse.
  • Aeg-ajalt küsib õpetaja: Miks see harjutus kasulik on? Miks see üldse on õpikusse pandud? Milline harjutus meeldis kõige rohkem?  Hea vestlusülesanne.

 

KORDAMISTUND

  • Kordamistunnid pakuvad mitmekesist materjali ja on üsna mahukad. Kordamistundi ei peaks tegema järjest, läheb igavaks. Võtame teemasid vastavalt soovile ning pöördume hiljem sobival hetkel tagasi.

 

L NAGU LUGEMIK

  • Õpikut täiendab hästi Eesti kirjanduse lugemik, kus on originaaltekstid 40 kirjanikult. Lugemik sobib lisamatejaliks õpptükkide juurde, kuid seda võib vahelduseks kasutada ka iseseisva õppematerjalina edasijõudnute kursustel.
  • Lugemiku põhjal saab üles ehitada terve kursuse progrmmi, kus grammatikat korratakse vastavalt sellele, millised vormid või väljendid tekstides esinevad, sõnavara saab aktiviseerida sünonüümide ja piltlike väljendite kaudu ning CD selgelt kõlavad tekstid pakuvad suurepärase võimaluse kuulamisoskust lihvida. Lisaks võivad õppijad harjutada ilukirjanduse tõlkimist oma emakeelde.
  • Pikkade või intensiivkursuste puhul võib igal nädalal 1-2 tundi ümber nimetada kirjandustunniks ja siis tegeldagi lugemiku temaatiliste tekstidega. Kuigi näitlejad loevad kaunilt, siis õpilastele väga meeldib, kui õpetaja ise tekste ette loeb. CD-d võib igaüks ise kodus kuulata, aga tunnis on õpetaja esitus elavam ja seda saab täiendada miimika, žestide ja „kandvate pausidega“. Lugemiku tekstid pakuvad ka head inspiratsiooni mitmesugusteks kirjatöödeks.