Taasiseseisvumine
1987. aasta kevadel tuli avalikuks Moskva kavatsus ehitada Eestisse võimsaid fosforiidikaevandusi. Nende rajamiseks oleks Eestisse toodud palju muulasi, raskelt oleks kannatanud kogu loodus. Rahvas hakkas kaevanduste vastu protestima. Valitsus oli sunnitud lõpetama ettevalmistused fosforiidi kaevandamiseks. See oli esimene oluline võit, mis andis inimestele uut usku ja jõudu.
23. augustil 1987 kogunes Tallinnas Hirveparki mitu tuhat inimesi, nõudes Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärgede likvideerimist, s.t. vabadust Balti riikidele
1988. aasta kevadel kogunesid Toompea lossi kirjanikud, kunstnikud ja muusikud, kes kritiseerisid venestuspoliitikat, nõudsid eesti keele kuulutamist riigikeeleks, migratsiooni lõpetamist ja ühiskonna demokratiseerimist ning ENSV juhtkonna tagasiastumist.
Mõne nädala pärast organiseeris Muinsuskaitse Selts Tartus suure kokkutuleku, kuhu kogunes ligi kümme tuhat inimest üle Eesti. Siin toodi välja Eesti rahvussümbol, sinimustvalge lipp, mis oli võõrvõimu päevil rangelt keelatud.
Oluliselt aitasid taasiseseisvumisele kaasa rockmuusikud. Helilooja Alo Mattiisen kirjutas uusi isamaalisi laule, mis rahva seas suurt vaimustust tekitasid. Kogu maa laulis „Eestlane olen ja eestlaseks jään”. Tallinnas lauluväljakul organiseerisid noored öösiti kokkutulemisi, kuhu kogunes ligi sada tuhat inimest, kes laulsid koos muusikutega isamaalisi laule. 1988. aasta suvel Eestis toimunud sündmusi hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks.
Tekkisid esimesed poliitilised organisatsioonid. 1988. aasta aprillis moodustati Rahvarinne, peagi tekkis Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mis esimese parteina seadis oma eesmärgiks Eesti iseseisvumise.
Rahva survel võttis ENSV Ülemnõukogu 16. novembril vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Järgnevalt võeti vastu keeleseadus. 24. veebruaril 1989 kerkis Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Sama aasta 23. augustil moodustati vabadusnõude toetuseks inimkett läbi Eesti, Läti ja Leedu. Balti kett äratas maailmas suurt tähelepanu ja suurendas toetust Balti riikidele.
Olulist osa etendas Eesti Vabariigi kodanike komiteede liikumine, mis kutsus üles kõiki kodanikke registreeruma ning kokku kutsuma oma esinduskogu – Eesti Kongressi.
NSV Liit püüdis Balti riikide iseseisvustaotlusi jõuga maha suruda. 1991. aasta jaanuaris toimusid verevalamised Vilniuses ja Riias, Tallinnasse õnneks rünnakud ei jõudnud, kuigi tankid olid juba Tallinna poole teel.
1991. aasta 19. augustil tehti Moskvas riigipöördekatse ja Gorbatšov kukutati võimult. Eesti kasutas selle ära iseseisvuse taastamiseks. 20. augusti õhtul kuulutas Ülemnõukogu koostöös Eesti Komiteega Eesti jälle iseseisvaks.
Molotov ja Ribbentrop – Nõukogude Liidu ja Saksamaa välisministrid
Hirvepark – park Toomapea jalamil
Ülemnõukogu – Nõukogude parlament
ENSV – Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
maha suruma = likvideerima vaimustus = eufooria
muulane = mitte-eestlane võimas = väga suur
rajama = ehitama suveräänsus = iseseisvus
- Millised viis tähtsat sündmust eelnesid Eesti taasiseseisvumisele?
- Kas iseseisvuse kuulutas välja Ülemnõukogu või Eesti Komitee?
