Eesti lipp ja vapp

Sinimustvalge värvikombinatsioon on eestlastele erilise tähendusega, sest sellega on seotud palju nii rõõmsaid kui kurbi emotsioone.

Lipu lugu algas aastal 1884, kui 4. juunil pühitseti Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Sellest kujunes kiiresti rahvuslik sümbol. Kui Eesti Vabariik 24. veebruaril 1918 välja kuulutati, sai üsna pea sinimustvalgest ka riigilipp.

Igal värvil on oma sümboolne tähendus:

sinine on Eestimaa taevas, meri ja järved;

must on kodumaa muld ja eesti meeste kuub;

valged on kasetüved ja rahva püüd õnneliku elu poole.

1940. aasta suvel, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti, asendati sinimustvalge lipp kõikjal punalipuga. Okupatsiooni ajal olid Eesti rahvusvärvid täiesti keelatud. Sinimustvalget värvikombinatsiooni ei tohtinud kasutada isegi raamatukaanel ega muudel toodetel. Tsensorid kustutasid seda sõna luuletustest, romaanidest ja teatritekstidest. Kuid rahvas siiski oma lipuvärve ei unustanud, neid kasutati käsitöös – kinnastes, sokkides, kampsunites. See oli inimeste vaikne vastupanu okupatsioonile.

Sinimustvalge lipu heiskamine oli nõukogude ajal suur julgustükk, sest selle eest pandi tavaliselt vangi. Kuid julgeid inimesi leidus siiski ja aeg-ajalt oli jälle näha rahvuslippu kuskil katusel või korstna otsas. Sinimustvalge oli kui rahva lootuse sümbol, sest siis tekkis tunne, et Eesti elab veel. Oli vaid vaja kannatlikult oma aega oodata.

Avalikult tulid rahvusvärvid jälle tänavale alles 17. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel, kuigi seekord veel kolme eri värvi lipuna. 14. mail 1988 toimusid Tartus muusikapäevad, kus koorid ja rockmuusikud laulsid isamaalisi laule. Sel korral lehvitasid tudengid lava ees juba suurt sinimustvalget lippu.

24. veebruaril 1989 tõusis Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp taas rahvuslipuna. Kuid päris esimese Eesti lipu saatus oli pikka aega teadmata, kuni 1991. aasta 26. detsembril võeti lipp välja ühe talu korstnajalast Jõgevamaal, kuhu üks üliõpilane oli selle 1943. aastal peitnud. Lipp oli üllatavalt hästi säilinud.

Vähem kui kümnendikul maailma riikidest on lipp üle 100 aasta vana. Veelgi haruldasem on see, et esimene lipp on säilinud. Eesti lipp on maailmas unikaalne. See värvikombinatsioon esineb veel ainult ühe riigi lipul – Botswanas. Eestlased arvavad, et nende lipp on kõige ilusam maailmas. Küllap see nii ongi.

 

haruldane = mitte tavaline                 pühitsema = sisse õnnistama

1. Miks tähistame 4. juunil Eesti lipu päeva?
2. Millised rõõmsad ja kurvad emotsioonid on eestlastel seotud sinimustvalge lipuga?
3. Kus asus Nõukogude okupatsiooni ajal esimene Eesti lipp?
4. Millised värvid on Läti ja Leedu lipul?

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks alaosas ristuvat tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on sama, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi motiiv on pärit 13. sajandist, kui Taani kuningas Valdemar annetas Tallinna linnale sarnase kolme lõviga (leopardiga) vapi.

Print Friendly